Savisaar: tunnel Helsingiga meeldib mulle üha enam

Tallinna linnapea Edgar Savisaar väljendas kohtumisel Helsingi meeri Jussi Pajuneniga järjest suurenevat poolehoidu kahe linna vahele kavandatava merealuse tunneli osas.

"Mis puutub Helsingi ja Tallinna merealusesse tunnelisse, siis mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem mulle see idee meeldib," ütles linnapea Edgar Savisaar, kirjutab ajaleht Pealinn.

"Ma arvan, et sellest saabki meie kaksiklinna üks sümboleid. Sellega kaob viimane looduslik tõkend kahe linna vahel ja see peaks rõõmustama kõiki, kes saalivad Tallinna ja Helsingi vahet," tõdes Tallinna linnapea.

Helsingi informeeris Tallinna sellest, et merealuse tunneli tasuvusuuringu küsimuses kavatsetakse järgmisel aastal ühe või teise lahenduseni jõuda.

Jääteed merel.

Mandri ja Hiiumaa vaheline jäätee 2003.

Jäätee rajamine peatab ajutiselt laevaliikluse

Kavandatava riikliku jäätee rajamise tõttu mandri ja Vormsi

ning mandri ja Muhu saare vahele peatab veeteede amet

maanteeameti taotlusel ohutuse tagamiseks ajutiselt

laevaliikluse neil aladel.

Varsti lõppetame kooli.. info Mereakadeemiast. :)

Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas, hiljem tekkis kool ka Narvas. Neis nn. arvutuskoolides õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. aastal asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele, kooli paremad lõpetajad said õiguse töötada laevadel tüürimeestena. Hoogsalt asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel – esimesena alustas tööd Heinaste merekool (1816 – 1916), kus õppekeelteks olid eesti, vene ja läti keel. Järgnesid merekoolid Narvas (1873 – 1918), Paldiskis (1876 – 1916), Käsmus (1884 – 1931), Kuressaares (1891 – 1915), (1919 – 1928), (1942 – 1944), Pärnus (1919 – 1922), (1945 – 1989).

Tallinna Merekool, kelle järglaseks on EMA, asutati ühe navigatsiooniklassina 1919. aastal. Samaaegselt avati Tallinna Tehnikumi juures laevamehaanikute klass, millest 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935 liideti Tallinna Merekooliga.

1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956 nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965 Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks ja 1989 Tallinna Merekolledžiks.

Möödunud sajandi 90ndate aastate alguses andsid Tallinnas mereharidust kolm õppeasutust:

* Tallinna Merekool
* Tallinna Merekolledž
* Tallinna 1. Kutsekeskkool

1992 moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus.

1994 andis Eesti Merelaevandus Merehariduskeskusele üle uue hoone Lasnamäel.

1999 nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks.

Nõukogude okupatsiooni perioodil 1945 - 1991 kuulusid Eesti merekoolid NSV Liidu ühtsesse mereharidussüsteemi ja seetõttu anti Eestis mereharidust valdavalt vene keeles. Taasiseseisvunud Eestis on õppekeeleks taas eesti keel.

Tere tulemast muuseumisse!

Rannarahva Muuseumi näitused

Näitus "Hülgeküttide jälgedes"
Näitus tutvustab hülgeküttide elu sajanditaguses Põhja-Eestis. Näitus avatud 07.11-01.05.2010
Aastanäitus "Võrgu ilu"
Väljapanek tutvustab kalavõrke, võrgutöid ja võrguga seonduvat. Näitus on avatud 23.09-01.05.2010
Muinasajas piki rannajoont
Püsinäituse esimene osa tutvustab randlaste varasemat ajalugu - alates kiviajast kuni muinasaja loojanguni 13. saj
Rannarahva pildialbum enne 1940
Fotonäitus annab hea ülevaate randlaste tegemistest 19. saj lõpust kuni 1940 aastateni. Näitus keskendub kalapüügile. Lisaks saab näituse juures tutvuda mahuka fotoesitlusega.
Rannarahva eluolu
Muuseumi teisel korrusel paiknev püsiekspositsiooni osa toob meieni rannaelanike eluolu 20. saj algusest kuni 1940 aastateni
Viimaste laekumiste näitus
Näitusele on välja pandud valik 2009. aastal muuseumikogudesse annetatud esemetest, fotodest ja dokumentidest
Galerii ArkRoyal
Moodsa kunsti galerii muuseumi II korrusel

Tulekul näitused
mai-juuni Endel Saarepuu skulptuuride ja graafika näitus
mai-sept Naissaare ajalugu tutvustav näitus
juuli-dets röövpüüginäitus
sept-dets näitus „Vanad mõrrad“

kalurite muuseum.

Pranglisaarte Muuseum

Pranglisaarte Muuseum on eraõiguslik muuseum, mis tegutseb SA Rannarahva Muuseum võrgustikus. Muuseum kajastab Prangli saarte (Suur-Prangli ja Väike-Prangli ehk Aksi) kalurite elu ning tegevust, lisaks jalutuskäigud mööda vana külateed, sadamad, kohalik külaelu – need loovad külastajale unustamatu mulje ühest Eestimaa väikesaarest.

2009. a. suvel avati Prangli saarel Lääneotsa külas Pranglisaarte Muuseum.

Muuseumi loomise idee sai alguse juba 2003 aastal. Toona oli idee, aga puudusid vastavad ruumid ja kohalikud eestvedajad. Mitmeid aastaid arutati erinevaid koostöövorme ja võimalusi. 2008. aastal sõlmiski SA Rannarahva Muuseum kahe saarel tegutseva muuseumi loomisest huvitatud MTÜ-ga koostööleppe Pranglisaarte Muuseumi asutamiseks Lääneotsa külla. Lepingus on ette nähtud ekspositsioonid kahes talus – Vanani talus muuseumihoone-näitustemaja ja Mardi talus ajaloolised võrgukuurid.

Juba talvel alustati Vanani talu hoovile hoone projekteerimist. Hoone materjal – vanad seinapalgid ja uksed-aknad veeti kevadel laevaga Pranglisse üle. Talu peremees Tae Laurand ja perenaine Carmen Ott nägid mitu kuud tublisti vaeva ja hoone muudkui kerkis. Avamispäevaks polnud veel kõik pisitööd valmis, aga töö jätkub.

Vallavanem Haldo Oravas, kes ka suviti ka ise Pranglis elab, pidas avakõne ja lootis, et sellest hoonest kujuneb saare mälutempel, nn puust mälupulk, kuhu põnev Prangli ajalugu koondub ja saarekülalistele end tutvustama hakkab. Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik ja SA Rannarahva Muuseum nõukogu liige Eino Pedanik märkis oma sõnavõtus, et muuseumi avamise päev on eriline veel selle poolest, et muuseum avati muuseumiaastal ja ERM-i 100ndal sünnipäeval, mistõttu on edaspidi seda väärikat sündmust lihtne meenutada.
Peale mitmeid õnnitlusi ja pidukõnesid suunduti hoonet ametlikult avama. Seekord ei lõigatud linti läbi. Nagu ühele kalurikülale kohane, võtsid vallavanem Haldo Oravas, Kultuuriministeeriumi nõunik Eino Pedanik ja muuseumi juhataja Carmen Ott välja oma kalarookimise noad ja lõikasid läbi võrguköie.

Muuseumis saab tutvuda pranglilaste elu-olu tutvustava väljapanekuga.

Vabaõhumuuseum

Viimsi Vabaõhumuuseum

Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu: 1820ndatest pärit rehielamu, 20. sajandi alguseks valminud elumaja, laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeldi nii kalapüügi kui põllumajandusega. Talu maadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust
Mererand ja ajalooline miljöö pakuvad meeldivaid puhkehetki. Muuseumis on võimalik tellida ekskursioone, korraldada pere- ja firmaüritusi, pidada piknikke ning osaleda meeleolukatel rahvapidustustel.

Rannarahva Muuseum

Rannarahva kultuur on osa eesti traditsioonilisest rahvakultuurist. Eestil on 3793 km rannajoont, 1930. aastatel elas üle 10% elanikkonnast saartel ja veel suurem osa mandri rannakülades. Tavakujutlus eesti talupojast on ühekülgne. Kõik ei kündnud põldu, paljud kündsid hoopis merd ja „tootsid leiba kalade näol“. Ranniku ja saarte elanikkond on paljuski sisemaarahvast erinev, kohati vaesem, kohati hoopis jõukam ja vabam, igal juhul rohkem lõimunud laiema Läänemere kultuuriruumiga.

Ma mies merime poiga,
purjetan punasta merda,
oma merda oigejade,
Viru merda virgillista,
Rootsi merda ruugejada
sinisilla siilavalla,
punasilla purjeella –
sinised on servarihmad,
punased on purjelained. (Kuusalu)

Nõukogude okupatsioon tegi rannikuala ja saarte traditsioonilisele kalurikultuurile lõpu. Umbes pooled kaluriperedest lahkusid üldse Eestist. Enamus Põhja-Eesti saari läksid Nõukogude piirivalve valdusse ja tühjendati tsiviilelanikest, rannikul ja Lääne-Eesti saartel asutati kalurikolhoosid. Nende seas tõusis esile Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos keskusega Viimsis – mitmekülgne ja ainulaadselt edukas majandusüksus, omamoodi kommunismi vaateaken.

Rannarahva Muuseumi missiooniks on koguda, hoida, uurida ja tutvustada ranniku ja saarte kalurikülade materiaalset ja vaimset kultuuri. Muuseumi huviorbiiti jääb kõik kalastuse, paadiehituse ja hülgepüügiga seonduv, nii esemed kui teave, samuti randlaste vaimne kultuur läbi aegade. Kavas on välja arendada suur ülevaatlik väljapanek, mis valgustaks võimalikult mitmekülgselt kalandust ja rannakultuuri, läheneks Eesti ajaloole ja identiteedile seni vähe valgustatud küljest.

Rannarahva Muuseum asub Viimsi vanas koolimajas. 2005 avati siin esimene osa püsiekspositsioonist Muinasajas piki rannajoont. Teisel korrusel on näitusepind rannarahva ajaloo ja praeguse tegevuse tutvustamiseks – võrgud, paadivinnad, paadid, fotod, stendid ja tublisti mõnusat merelõhna. Samas on avatud Reiu Tüüri kaasaegse kunsti galerii ArkRoyal.

Kuidas meeldib minu kostüüm?

"Mina ja meri" Heleene Mäeots, Saaremaa.

Surf ja purjelauasport

Hoolimata sellest, et me maailma surfikaardile mahtuda ei taha, pakub Eesti rannik surfisõpradele palju põnevat.

Eestis on 5000 lohesurfi entusiasti. Lisaks neile aga suur hulk inimesi, kes tahaks - ent ühel või teisel põhjusel seni tihanud pole - seda proovima minna.

Rannikuäärne vesi on Eestis üldiselt madal, samuti ei ole siinne lainekõrgus maailma surfiparadiisidega võrreldav - nii et algajaile on Eesti ideaalne sihtkoht.

Et sõita purjelauaga, ei ole vaja merd või kuupäevaliselt paigas hooaega – seda saab teha ka järvedel. Populaarsed kohad on näiteks Harku järv Tallinnas, Võrtsjärv ja Peipsi järv Lõuna-Eestis. Talvel on Eestis avatud jääsurfirajad, mis annab surfamisele hoopis uue meki.

Lainelauaga sõitmine ja kehasurf ei ole Eestis laialt levinud, kuna lained on üsna väiksed ja ideaalset ilma selleks on vähe.

Vajalikku varustust saab rentida erinevatelt teenusepakkujatelt rannaäärsetes sadamates, samuti surfiklubidest ja järveäärsetest puhkekeskustest.

Surfamine on sport, mida võivad nautida kõik, nii vanad kui noored, aga see eeldab teatud füüsilist vormi ja osavust. Algajatele organiseeritakse regulaarselt koolitusi ja enne, kui sind merele lubatakse, pead sa olema vähemalt ühe algajate koolituse läbinud.

Parim aeg Eestis purjelauaga sõitmiseks on hiliskevad (aprill) või varajane sügis (september).

Parimad kohad, kus Eestis surfata:

• Ristna (Hiiumaa). Tuntud surfiparadiisina. Ristna on äärmiselt populaarne kogenud surfarite hulgas, kuna seal on pidevalt tugevad tuuled. Ristnas saab laenutada varustust ja läbida koolitusi.
• Vääna-Jõesuu (25 km Tallinnast). Kaunis rand väga heade tuultega.
• Roosta puhkeküla (Haapsalu lähistel, 115 km Tallinnast) on ideaalne valik pikemaks surfipuhkuseks algajatele. Suvel on avatud surfikool ning saab rentida ka varustust.
• Rannad Tallinnas ja Pärnus sobivad paremini kesktaseme surfajatele. On võimalik rentida varustust ja võtta surfitunde, näiteks Pirital või Harkus.
• Kaberneeme sadamas (30 km Tallinnast) on kaunis rand ja suurepärane vaade üle pisikeste saarte ja ajalooliste kalurikülade. Olemas on kapurjelauavarustuse rent.
• Saaremaal on oma surfikool. See on suurim saar Eestis, uhke oma kultuuri ja traditsioonide üle. Kurikuulsaimad Eesti viikingid on pärit just Saaremaalt ning „pikk ja blond“ on siin jätkuvalt levinud etniline tüpaaž.

Kui sa tahad veeta kolm-neli päeva kaunis looduses koos teiste Eesti surfarite ja surfiarmastajatega, siis avaneb selleks sobiv võimalus iga-aastases Nivea surfilaagris või lohesurfaritele mõeldud Kitecampis.

Laevavrakid ja sukeldumispuhkus

Enamuse Eesti piirist moodustab merepiir 3800 km ranniku ja üle 1000 saarega.

1,1% Eesti alast jääb järvede alla. Ujumine ja eriti just sukeldumine on kasvava populaarsusega ning Eestis on võimalik sooritada sertifitseeritud PADI sukeldumiskursusi.

Rannikuvetes leidub rohkelt avastamist ootavaid vanu laevavrakke. Tänu unikaalsele geograafilisele asukohale ja ajaloole on Eesti vetes uppunud hinnanguliselt umbes 40 000 väiksemat või suuremat paati ja laeva. Üks tuntumaid objekte, mis pälvinud paljude professionaalsete sukeldujate tähelepanu, on 1994 aastal uppunud reisiparvlaev MS Estonia, mis ehitatud Saksamaa laevatehastes. Traagiline ja vastuoluline laevaõnnetus nõudis 852 inimelu.

Madalamates vetes saab tutvuda kaugema mereajaloo ja puidust laevavrakkidega, metallvrakid asuvad enamasti sügavamal. Võta ühendust sukeldumiskeskuste ja -klubidega, et saada infot ligipääsetavate laevavrakkide ning transpordi ja varustuse rendihindade kohta.

Puhkus rannas

Rannahooaeg kestab Eestis juunist septembrini, parim aeg on aga südasuvel, juulis ja augustis.

Juulis ja augustis on rannad täidetud päevitajatega ning Pärnu, Eesti suvepealinn, on üheks peamiseks vaatamisväärsuseks. Enamik avalikest randadest on liivased ning keskmine veetemperatuur on 18°C. Siseveekogudes ja mõningates madalamates lahtedes on vesi veelgi soojem ning ideaalne lastega reisivate perekondade jaoks.

Reeglina pakuvad rannad ka toitlustust ning rannavarustuse rendivõimalust. Enamikul neist on oma mänguväljakud kiikede, liumägede ja erinevate ronimisvõimalustega. Populaarseimad rannad nagu Pärnu rand ja Pirita rand Tallinnas on varustatud ka jalg- ja võrkpalliväljakutega neile, kes eelistavad omavaba aega aktiivsemalt veeta.

Ujumise turvalisuse tähistamiseks kasutatakse randades lippude süsteemi. Roheline lipp tähendab, et ujumine on turvaline. Kollane lipp annab teada, et ujumine ei ole soovitatav, kuid enda vastutusel siiski lubatud ning punane lipp keelab ujumise täielikult. Ametlikel randadel on suviti varajastest hommikutundidest hilise õhtuni tööl ka vetelpäästjad.

Eesti saared pakuvad oma puutumata looduse ja igapäevasest kärast eemale jääva maalähedusega märkimisväärselt erinevat rannakogemust. Kui otsid aga täiesti uusi kogemusi, proovi ujumist rabajärvedes, kus vesi on uskumatult puhas.

Ruhnu saarel asuvat Limo randa nimetatakse „laulva liivaga rannaks“ ning peetakse üheks ilusaimaks Eestis.

Nudistidel on võimalik kasutada spetsiaalseid randu Pirital, Narva-Jõesuus ja Pärnus. Pärnu rannal on ka eraldi rannariba, mis on mõeldud ainult naistele. Nudistidele mõeldud rannaalad on alati vastavalt märgistatud.

Vaade Jahtklubile.

Purjetamispuhkus Eestis

Eesti on ideaalne koht purjetamiseks: siin on üle 3700 kilomeetri rannajoont, lugematul hulgal lahtesid, abajaid ja rohkem kui 1500 saart ning laidu.

1980. aastal peeti Tallinnas olümpia purjeregatt. Sellest ajast on Eesti erinevatel olümpiatel võitnud neli hõbe- ja kaks pronksmedalit veespordi aladel.

Eestlased on end alati mererahvaks pidanud ning purjetamine on väga armastatud spordiala. Esimene purjevõistlus peeti 1883. aastal Pärnu jõel ning purjetamine jõgedel on jätkuvalt populaarne. Enamasti seilatakse suurematel jõgedel, nagu Emajõgi või Pärnu jõgi.

• Emajõgi ühendab omavahel kahte suurimat järve Eestis: Peipsit (suuruselt neljas järv Euroopas) ja Võrtsjärve ning voolab läbi Tartu linna. Purjetama minnes tasub kindlasti külastada peipsiäärseid vanausuliste külasid, Tartus õhtustada ning Võrtsjärvel kala püüda.
• Pärnu jõgi voolab, nagu nimigi ütleb, läbi kuurortlinna Pärnu otse merre ning sealt saab edasi seilata Ruhnu ja Kihnu saartele, kus väärtustatakse vanamoodsat elulaadi ja vanu traditsioone.

Parim aeg purjetamiseks on muidugi suvel, mil päevavalgust jagub kuni 20 tunniks ööpäevas ning ka ööd on üsna valged.

• Ehk tasuks järgmist jaanipäeva hoopis merel tähistada? Rannikuala on populaarne pidutsemise ja lõkete tegemise koht ja tuhanded lõkked pakuvad rohkesti silmailu ka veepealt vaatajaile.
• Juuli on aasta kuumim kuu ja sel ajal peetakse suurem osa suvistestfestivalidest ja üritustest - jahiga ringi rännates saad erinevates sadamates kohaliku elu ja traditsioonidega kiiresti ja mugavalt tutvust teha.
• Augustis ja septembris loovad põneva õhustiku äikesetormid. Sel ajal on parim seilata mööda Emajõge – sügisel toimuvad peipsiäärsetes külades iga-aastaseid sibula- ja kalalaadad.

Kui sa oled huvitatud merel purjetamisest, soovitame sul kindlasti Eesti väikesaari avastama suunduda (näiteks Prangli, Naissaar, Kihnu, Vormsi, Ruhnu, Osmussaar, Pakri saared). Tegu on põnevate sihtkohtadega, mis sobivad nii loodus-, kultuuri- kui ka ajalooarmastajatele ja seiklejatele ja pakuvad üllatusrõõmu neilegi, kes Eestis palju ringi rännanud.

Loomulikult ei ole kõik meie 1521 saarest inimasustusega. Romantilisest eraldatusest unistades (või Robinsoni elulaadi proovida tahtes) tasub silm just kõige pisematel saartel hoida: peale lindude ei ole enamikul neist seltsi karta. Reisiaeg vali pesitsusperioode silmas pidades ja püüa looduse tasakaalu võimalikult vähe häirida!

• Pärnus ja Tallinnas on võimalik rentida jahte ja mootorpaate koos meeskonnaga.
• Kõik meresõbrad on igal aastal oodatud Tallinna Merepäevadele. Sel ajal toimub linnas palju merega seotud üritusi ja võib uudistada haruldasi Eesti ja Skandinaavia veesõidukeid.

Admirali merereis.

Merereisi alustame pitsi Admirali pipraviinaga ning kerge suupistega. Sõidu ajal on võimalus laevatekilt vaadata binokliga ümbritsevat sadama- ja mereelu ning kuulata lugusid Tallinna lahe ajaloo kohta. Reisi ajaks soovitame tellida kehakinnitust laeva restoranist.

Ringkäigul mööda laeva saab seista kaptenisillal rooliratta taga, ettetellimisel anda ehtsat auruvilet ning tulistada signaalkahurist, tutvuda töötava aurumasinaga, laevamudelite kollektsiooniga ja mereteemaliste fotodega. Ettetellimisel pakume elavat muusikat või meelelahutusprogrammi.

TINGIMUSED

Laeva tšarteri hinnapakkumist saate küsida admiral@estpak.ee või tel 6623777. Lisateenuste (toitlustamine, ekskursioonid, meelelahutusprogramm jms) osas tuleb kokku leppida vähemalt kolm tööpäeva enne väljasõitu. Tühistamisõigus on kaks nädalat enne väljumist. Hilisemal tühistamisel tasutakse 25% summast, st ettemaksu ei tagastata. Kuni 48 tundi enne reisi algust tühistamist ei arvestata.

Väljasõidu ärajäämise korral ilmastikutingimuste tõttu (Veeteede Ameti info põhjal), tagastame makstud summad. Merele väljumise ja tagasituleku kellaajad kooskõlastatakse Tallinna Sadama administratsiooniga. Gruppidele võimaldame soodustusi. Meil on olemas grupimenüüd. Laevale oma toitu ja alkoholi kaasa võtta ei ole lubatud. Laeva seismise ajal sadamas saab maksmiseks kasutada pangakaarte.

Ilus vaade merele restoranist "Pärl".

Velvet – keskpärase menüüga trendikohvik Pirita rannahoones

Velvet on klassikaline trendikohvik, millesarnaseid kerkib Tallinna endiselt nagu seeni pärast vihma. Hoolimata asukohast Pirita rannahoones ei ole sihtgrupiks valitud sugugi mitte randa päevitama tulnud puhkajad. Hindu ning eelkõige kujundust arvestades on kohvik mõeldud eelkõige vene uusrikastele, järeldab Köögi Komando

Velveti suurim pluss on maast laeni ulatuvad aknad, millest avaneb suurepärane vaade rannale. Sellega haakub ka sisekujunduse kõige huvitavam element, milleks on mustvalge seinasuurune foto rannamelust 1960-ndatel. On valiku küsimus, kas seda kombinatsiooni pidada huvitavaks või veidraks.

Restoran Paat avati 2001 aasta volbriööks, otse merekaldal asuv kummuli pööratud paati meenutava hoone arhitektiks on INDREK SUIGUSAAR ja sisekujundajaks SIGNE STOKAS.

Viimsi on juba aegade algusest peale olnud Soome lahe äärne kaluriküla. Merd kündnud mehed on Viimsis läbi aastasadade kalalt tulles kaldale tõmmatud paadid tagurpidi pööranud ja sedaviisi neile puhkust andunud. See ürgne motiiv on leidnud kasutust ka antud hoone arhitektuurse vormi kujundusel. Seda enam, et naabruses asuv Viimsi Vabaõhumuuseum oma põliste eestlaste elamistingimusi kajastavate tarede-saunade ja nende juurde kuuluvate elementitega otsekui nõuab taolist übruskonnaga haakuvat hoonet enda kõrvale.

Rannapubi ja restoran Paat on avatud aastaringselt. Merevaadet on külalistel võimalik nautida I korruse hubases 80 kohalises pubis või II korruse 40-kohalises restoranis, millele lisanduvad suveperioodil restorani terrass, pubiterrass ning tõeliselt ainulaadne, veepiirini ulatuv Rannaterrass kokku 170 kohaga. Kogu maja menüüdes on suur rõhk pandud kalaroogadele, loomulikult ei puudu suveperioodil otse ahjust võetud suitsulest, mis on kohalike kalurite poolt merest püütud!

Meie noor rõõmsameelne meeskond korraldab aktiivselt temaatilisi üritusi, erilist tähelepanu pöörame oma väikestele külalistele, kelle on siin piisavalt jooksuruumi ning joonistamis- mängimisvõimalusi. Erinevaid grillimise ning piknikuüritusi korraldame suveperioodil ka kõrval asuvas Viimsi Vabaõhumuuseumi terriotooriumil.

Maitsvad toidud, hea teenindus, maaliline vaade Tallinna lahele, Tallinna linnale ja Viimsi Vabaõhumuuseumis olevatele esivanemate suitsutaredele teevad igast veedetud hetkest Rannapubi & restoranis Paat tõelise naudingu.

Mere- ja vabaajamess 2010

Meremess 2010 toimub 5.-7. Märtsil Eesti Näituste messikeskuses!

Mess on avatud:
5. märtsil 2010 kell 12.00 – 18.00
6. märtsil 2010 kell 10.00 – 18.00
7. märtsil 2010 kell 10.00 – 16.00
Piletihinnad:
tavapilet 75 EEK
sooduspilet (pensionärid, õpilased) 50 EEK
perepilet (2 täiskasvanut + kuni 2 last) 150 EEK
Kutsega on ühekordne sissepääs tasuta.

Aasta oodatuimal merendussündmusel on juubel! Saabumas on järjekordne, arvult juba kümnes Meremess. Viimastest messidest kokkuvõtteid tehes on heameel märkida, et sel aastal on asjaosalised messikorraldajad käed löönud ning ootavad kõiki juubelimessile „Meremess 2010“ Eesti Näituste messikeskuses!

Meremessil on traditsiooniliselt esindatud veesõidukite- ja varustuse tootjad-müüjad nii Eestist kui välismaalt. Kohal on hobi- ja matkatarvete müüjad, surfi- ja sukeldumisklubid ning palju teisi mere ja elustiiliga seotud tootegruppe. Eelmisel aastal esmakordselt toimunud paadilaat jätkab vastloodud traditsiooni ka sel aastal, paadilaadal on soovijatel võimalus müüki panna oma kasutatud veesõiduk.

Ootame ühe katuse alla kõiki vanu ja uusi merehuvilisi osalema aasta olulisemal merendussündmusel!

Pääs pardale on avatud!

ranna kivid päikeseloojangul. autor H.Mäeots

ise tehtud.

meri päikeseloojangul. autor H.Mäeots

Aegna saarel.

Jah! armastan :) sest... /merega seovad omad elud eestimaa isad ja pojad/

On merest kirjutatud laule
temast nii palju räägitakse...,
mina olen teda alati kartnud,
meie suhted on olnud leiged.
Olen imetlenud vaid päikest,
mis merre loojub ja ärkab.
Meretuul on alati jahe,
võimsad lained nii kõrged.
Nende all kadusid laevad,
meri jäi paljudele hauaks...
asjata ootasid kallimaid
noored neiud ja prouad.
Tean,teda armastavad paljud.
Merega seovad oma elud
Eestimaa isad ja pojad.

Veel merivood on vabad
ja võimsalt kohavad.
Veel kodupinnal metsad
meil armsalt mühavad.
Jää vabaks, Eesti meri!
Jää vabaks, Eesti pind!
Siis tuisku ega tormi
ei karda eesti rind!
Et kalur merel noota
võiks vabalt vedada.
Ja rõõmsast laulust põllul
mets vastu kajada.
Jää vabaks, Eesti meri!
Jää vabaks, Eesti pind!
Siis tuisku ega tormi
ei karda eesti rind!
Jää vabaks, et su vetel
võiks päike särada.
Ja mustast mullapinnast
meil vili võrsuda.
Jää vabaks, Eesti meri!
Jää vabaks, Eesti pind!
Siis tuisku ega tormi
ei karda eesti rind!

[Midimusa Lüürika]